oh ei
mitte mõte
mälestus hoopis...
kurat, ma ei mäleta
alustan otsast
üks mälestus läks kaotsi
maanteel
udutulede valgusvihus
see mälestus
selle lauluga
nüüd
mälestust ei ole enam
on vaid
mõte
et see mälestus
oli...
ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/