Mõtted ja mõttetused

Viimane müügimees üksinda istub üksainus masin veel jäänud on müüa väljas vist vaikselt hämaraks kisub mees ootab kundet ja tühjusse hüüab Viimane müügimees alla ei vannu enne ei lahku, kui otsas on kõik masin saab müüdud, tegu on tehtud kustutab tule, on läbi see sõit

Saabuva kevade hõngu on tunda ärkab sügisel kõngenud maa ärkab kevadel korraks, et tulla ärkab, et sügisel kõngeda taas Tuhandeid aastaid ühtmoodi rada kevad ja suvi ja sügis ja talv ei tea kas keegi veel märkab ja vaatab kui järgi on jäänud vaid inimmass hall Saabuva kevade hõngu on tunda vaata, kuis lilled tärkavad maast päike käib kõrgemalt, soojendab mulda sügisel lillest saab talla all saast /Raid Lõpul/

Ärge tooge mu hauale lilli vaid viskit valage välja mängige rõõmuga pilli ja visake kõvasti nalja Ärge tooge mu hauale lilli sest lilled seal surema peavad ikka laulge ja mängige pilli võtke viskit ja klaas tõstke taeva /Raid Lõpul/

Sõidame öös mööda tühja maanteed tänavavalguse ühtlased rütmid pimedus katnud on hunnitud vaated me sõidame koos, ma polegi üksi Sa magad, sest tee on maailmatu pikk nahkistmel on uinuda mõnus muusika mängib, nii valged su paled ma sosistan uinuvaid sõnu Sel öösel koos sõites on kadunud valu ma palun, et kõik oleks päris kui kõrvale vaatan on illusioon kadund jääb järgi vaid mootori värin /Raid Lõpul/

Hilisõhtul mahajäetud surnuaias mu ümber purunenud hauakivid vanad sammaldunud rajad laiad külmund kanarbik ja tuuleiilid Ma kõnnin kivini, mis mulle nõnda tuttav ma tean, mis sinna kirjutatud on et surnud on mu sõber ustav heast inimeset ilma jäänud inimkond Mu sõber, kunagi ehk kohtume veel taevas või põrgus, kui seal miskit vahet on said surma läbi sina lahti vaevast küllap ühel hetkel on ka minu kord /Raid Lõpul/

Tahavaatepeeglist paistab hajuv ehakuma seljataha jäämas sirge tee veel miljon miili on meil minna ja tuhat koidikut on ees Me suund on otse pimedusse valgust murdmas üksik lomp jääb tulekumas hämarusse tuleviku tume tont /Raid Lõpul/