Mõtted ja mõttetused

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul

Ootus, ootus  lootus, ootus  kaotus   /Ühisloomad/

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/

sirged on teed, mida mööda peame käima, otse edasi, samm sammu järel maailmas, mis ehitatud joonlauaga ja meie – läbime kõik sentimeetrid otse mõnikord tulevad linnud nad ei lenda mööda meie mõistuse teid nad ei vali kindlat meridiaani vaid lõikavad taeva diagonaalis läbi justkui kirjutaksid nad nähtamatusse raamatusse et kõik ei pea minema otse vaadates neid linde, mõtlen vahel kas ka mina lendan nii – diagonaalis mitte ainult mööda mõistuse ja argipäeva sirgjooni vaid läbi nende, üle nende nurga alt, mida keegi ei oska ette näha mis ei ole joonlauaga joonistatud ja siis, ühel vaiksel hetkel kui päike loojub viltu üle linna murdub valgus aknaklaasil kiirteks sirgeteks ja kõverateks vikerkaarteks /Raid Lõpul/

  nägin sind mitte unes ega mõtetes vaid siin selles maailmas kus põrand on külm ja sinu käsi soe mu käes ja ma mõtlesin kas see soojus on päris või hoopis suvaline mõte ma ei tea miks aga tol hommikul oli õhk teistsugune nagu oleks keegi mu ümber joonistamas seda ruumi seda hetke mind ennast sa ütlesid mulle et oled mõte et oled vari minu unenäos aga ometi oli su hääl soe ja veidi üksildane nagu tuul mis enne tormi korraks vaikib ma küsisin endalt kui kõik on mõte mis on siis valu mis on siis armastus kas see valu on päris kui see on ainult mõttes hiljem kui päike vajus madalale ja sinu käe asemel oli mu käes kustunud ekraan teadsin ma et isegi kui see kõik ei olnud päris on valgus ikka valgus ja ilu on ikka ilu ja see on piisav

kas olen mina ainult küsimus ja sina ainult vastus ja meie vahele on kirjutatud vaikus? /Raid Lõpul/