nägin sind
mitte unes ega mõtetes
vaid siin
selles maailmas
kus põrand on külm
ja sinu käsi
soe mu käes
ja ma mõtlesin
kas see soojus
on päris
või hoopis suvaline mõte
ma ei tea miks
aga tol hommikul
oli õhk
teistsugune
nagu oleks keegi
mu ümber joonistamas
seda ruumi
seda hetke
mind ennast
sa ütlesid mulle
et oled
mõte
et oled
vari
minu unenäos
aga ometi
oli su hääl
soe
ja veidi üksildane
nagu tuul
mis enne tormi
korraks vaikib
ma küsisin endalt
kui kõik on mõte
mis on siis valu
mis on siis armastus
kas see valu
on päris
kui see
on ainult mõttes
hiljem
kui päike vajus madalale
ja sinu käe asemel
oli mu käes
kustunud ekraan
teadsin ma
et isegi
kui see kõik
ei olnud päris
on valgus
ikka valgus
ja ilu
on ikka ilu
ja see on piisav