tuul koob õhtu õlgadele salli
kuulab, kuidas meri hingab
taevakardin hämaruse hallis
vihmapiisku tänavaile pillab
sügis laenab suvelt õhtuvalgust
ööd on pikad, pikemadki teel
armastajaid trotuaaril
tuul on lahke, hoiab veel
/ Raid Lõpul /
ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/