Otse põhisisu juurde

Surra ei lasta.

Valupiinast udustatud silmil
ei tea, ei mäleta  
on see unes või ilmsi?

Haigusest räsitud kehas
on valu, on hirmu
ma ei tea, mida teha?

Tahan minna, kuid minna ei lasta
kõik näitavad näpuga - kannata
oma viga, et elad veel aasta?

Kuulan raadiost, loen lehest,
üks targem kui teine
teavad, mis mulle on parem.

No oodaku, lootku
et hiljem või varem
ei taba saatus, mis minustki halvem.

Surm olla mõrv ja kannatus püha,
teab kirik, poliitik ja
tänaval tola.

Kui keegi neist prohveteist
näeks minu sisse...
Ah pole vahet!

Nüüd olen väsind, lähen magama
loodan, et homme...
Et homset ei tule. 

 

Raid Lõpul

Sildid:

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/
Lisateave

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul
Lisateave

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...
Lisateave