Otse põhisisu juurde

Igaveste pidude naised

Oh need vanade pidude naised
nii väsind ja ebakained.
Võrksukkades säärtel
paisumas veenidest paised.

Sigarettidest krimpsus huuled 
paindumas värelevas irves
Näitamas igavest grimassi
mis veel hauaski meelitab nilbeid.

Nägu naerab kuid silmad on nukrad
Kas nii ongi lõpp ses kiimases urkas.
Õhtuks veel kurku üks viimane naps, 
voodis vastleitud nooruk kel kogemus napp.

Saab mis tahab kuid rahul ei ole
Õnnetus õnnes ju õnne ei ole.

Raid Lõpul

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...