Otse põhisisu juurde

Luupainaja

Istun üksi. 
Viski, snäkid.
Vaatan pilte.
Aju vist käkib.

Kurku tungib
taas kibe tunne 
Veel on viskit
siis vajun unne.

Tunnike magan
või oli kaks
ehk kolm
Siis äkki, laks!

Silmad on lahti,
otsaees higi,
vaatan ringi
hirm hiilib ligi

Ikka veel üksi
kedagi pole
sulen silmad
on vähem kole.

Koban käega
otsin viskit
otsin selleks,
et unustada miskit

Kuid ei saa
ei unusta.
Kas tegin valesti?
Ennast ei usalda... 

Uus hommik,
maganud pole.
Sõidan tööle,
on vähem kole.

Õhtul taas koju,
viski ja filmid.
Iga päev kordub
ja vanad on pildid.

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/
Lisateave

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul
Lisateave

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...
Lisateave