Hilisõhtul mahajäetud surnuaias
mu ümber purunenud hauakivid
vanad sammaldunud rajad laiad
külmund kanarbik ja tuuleiilid
Ma kõnnin kivini, mis mulle nõnda tuttav
ma tean, mis sinna kirjutatud on
et surnud on mu sõber ustav
heast inimeset ilma jäänud inimkond
Mu sõber, kunagi ehk kohtume veel taevas
või põrgus, kui seal miskit vahet on
said surma läbi sina lahti vaevast
küllap ühel hetkel on ka minu kord
/Raid Lõpul/