Otse põhisisu juurde

Vanaema haual

Ma käisin täna vanaema haual
ja männipuudelt kukkus lumelörtsi
siin puude all on puhanud ta kaua
ma käisin tasa, ei murdnud rohukõrtki

Iga kord kui külastan ta hauda
mul klomp on kurgus, silma tõuseb piisk
kuid vääramatu jõuga võtan kanda
et lõplikult on langend surma liisk

Häid inimesi kunagi me tagasi ei saa
vaid mälestustes hõljub helgeid hetki
sest lõplikult on neelanud nad maa
ja elavate saatuseks on pügada vaid hekki

Ma jätan hüvasti ja luban tulla jälle
ja loodan, et see juhtub õige pea
kuid mõistusega tajun tundeid halle
et aega järjest vähem on, ma tean

/Raid Lõpul/

Sildid:

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/
Lisateave

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul
Lisateave

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...
Lisateave