Otse põhisisu juurde

Kevade hõng



Saabuva kevade hõngu on tunda
ärkab sügisel kõngenud maa
ärkab kevadel korraks, et tulla
ärkab, et sügisel kõngeda taas

Tuhandeid aastaid ühtmoodi rada
kevad ja suvi ja sügis ja talv
ei tea kas keegi veel märkab ja vaatab
kui järgi on jäänud vaid inimmass hall

Saabuva kevade hõngu on tunda
vaata, kuis lilled tärkavad maast
päike käib kõrgemalt, soojendab mulda
sügisel lillest saab talla all saast

/Raid Lõpul/

Sildid:

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/
Lisateave

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul
Lisateave

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...
Lisateave