Otse põhisisu juurde

Tähtede lapsed

Meis kõigis on tükike kosmost
Tähesära, päikest ja soojust
Planeetide sügavat raskust
Galaktika keerlevat voolust

Me sihitult eksleme ringi
Komeedid kui hulgana teel
Kuid päikesest möödudes suunda
Peab muutma me juhuslik meel

Me aegajalt kohtume taevas
Sabatähtede ekslikul teel
Ja kohtudes tuhandeks killuks
Kaob tolmuna süda mis sees

Universumi juhuse loal
Komeetide rada on sama
On tähttaeva laotuses paistmas
Tähetolmuna ühine saba

Kuid oleme tähtede lapsed
Tehtud tolmust, komeetide jääst 
Udu hajudes tähtede taha
Meist tähetolm alles vaid jääb

Populaarsed postitused sellest blogist

Surmast

ma ei karda surma ma ei pelga vaikset aeglast haihtumist kui hing unustab keha ja maailm unustab hinge surm on nagu uks mida ei saa kinni lüüa ega lahti kangutada kui ta tuleb, siis ta tuleb. ma ei lähe talle vastu ma ei põgene ta eest ma ei karda oma lõppu aga kui mind enam ei ole siis ma ei saa enam vaadata kas su ümber on soe tekk kas sa sõid hommikust kas sa naersid täna ma ei saa enam küsida kuidas sul läheb ja kui sul on valus siis ma ei tea seda enam ma ei karda surma kardan teadmatust kas Sinul on kõik hästi? /Raid Lõpul/
Lisateave

Armastuskiri Surmale

Iga suitsetatud sigarett on armastuskiri surmale mis alla kirjutet valu ja pigiga minu viimases hingetõmbes Raid Lõpul
Lisateave

See mälestus

Üks mõte läks kaotsi oh ei mitte mõte mälestus hoopis... kurat, ma ei mäleta  alustan otsast üks mälestus läks kaotsi maanteel udutulede valgusvihus see mälestus selle lauluga nüüd mälestust ei ole enam on vaid mõte et see mälestus oli...
Lisateave